Juba 2011 aastal hakkasin heietama mõtteid elektrijaama rajamisest. Ühtepidi, majapidamine kasutas üpriski palju elektrit (ligi 20 000kWh aastas) ja teistpidi tuult tundus mereääres jaguvat. Esialgne plaan püstitada tuuleveski nõudis aga eelnevalt tuule mõõtmisi. Kuna observatooriumi juures asuv ilmajaam Davis Weather on üks profimaid amatööridele, siis see annab välja ka kogu statistika tuule kohta. Ilmajaam asub 5 meetri kõrgusel posti otsas.

Aastate keskmine tuule kiirus oli seal umbes 3,5 m/s. On olemas ka tuulegraafikud, mille järgi saab interpoleerida tuule kiirust vastavalt tuuleveski kõrgusele. Selliste tegevuste tulemusel sai valitud välja 18 meetri kõrgune veski.

Märtsis 2012 saigi tuuleveski käima. Ehitusprotsess ja muu info - siin.

Aastatega sain tänu ümberehitustele ja soojustamistele oma majapidamise elektrikulu vähendada pea poole võrra - 12 000 kWh aastas. Kuid nagu selgus, siis tuuleveski tootis keskmiselt aasta jooksul ühes päevas vaid 8 kWh energiat 32 kWh asemel, mis oleks katnud minu vajaduse. Põhjus kahes komponendis: tuult vähe siiski ja veski mast ilmselt liiga madal. Kahe aasta - 2012 ja 2013 - keskmine kogutoodang oli 3000 kwh aastas.

See pani mind mõtlema järgmisele võimalusele. Kuna taevapildistamine nõuab selget taevast - ja Saaremaa on kõige selgema taevaga koht Eestis - siis järelikult on siin ka kõige rohkem Päikest. Päikesepaneelide lisamine tuuleveskile saigi järgmiseks tööks. 2014 juuni kuust töötab põllul esimene rida paneele.

Elu läks kohe ilusamaks. Paneelid kütsid nii elektrit, et ei jõudnud ära kulutada :) Allpool pilt elektritoodangust eelmise aasta juuni kuust, kui paneelid tööle hakkasid

Pildilt on ilmekalt näha, kuidas 13 juunil tootmine tõuseb kordi, võrreldes kuu algusega, kui vaid tuuleveski ketras. Pildil olev kollane joon ongi paneelide tootlust näitav, ülejäänud värvilised jooned on tuuleveski toodang. Tulbad summeerivad need mõlemad kokku. 2014 aastane toodang kokku tuli veidike alla 12 000 kWh. Now we are talking about, nagu nad ütlevad :)

Tunnistan, et ma ei ole elektrifüüsikas ise tugev. Kõik need kilovatid, kilovatttunnid, inverterid, liitumispunktid, amprid ja võimsused ajavad mind segadusse. Niipalju ma aga sain aru, et 8 hektarile põllumaale võiks rajada lausa väga suure päikesepargi. Sellele mõttele tuli aga kriips peale esialgu tõmmata, sest see oleks nõudnud juba suuremaid läbilaskevõimsusi Eleringi võrgu poolt. Küll aga sai siiski veidike parki suurendatud, nii palju täpselt, kui liitumispunkti tehnilised parameetrid lubavad. Novembris 2014 tekkiski parki juurde olemasolevale 40-le paneelile 26 lisaks.

Selle, 2015, aasta kolme esimese kuuga on elektritoodang juba pool kogu 2014 a toodangust! Eeldatav kogutoodang sellel aastal peaks olema 18 000 kWh, millest päikese osa saab olema umbes 15 000 kWh.

KOKKUVÕTE.

Enne tuuliku muretsemist selgita oma asukoha tuule kiirused ja eripärad. Minu asukoha eripära on, et tuul tõuseb koos päikesetõusuga ja lõpetab peale loojangut puhumise 85% juhtudest. Pikaajaline tuule kiiruste tabel on abiks õige konfi valimisel. Veski masti kõrgus ja võimsuse valiku saab teha nende suuruste alusel. Muidugi, kõik oleneb sinu soovist kas äri teha (tagasimüük, taastuvenergia toetused), või siis kui soovid vaid kuuma vett omale kraani saada, siis muidugi ei pea kogu süsteem üldsegi suur ja võimas olema.

Ise tagantjärgi näen, et tuuliku rajamine oli vale otsus. Tänapäeval on paneelid juba niivõrd võimsad, et toodavad elektrit ka pilvise ilmaga. Hind ja effektiivsus on neil pöördvõrdeline, aastatega aina suurenev. Seetõttu, vali paneelid. Need on hooldusvabad ja pika kestvusega.

KÜSIMUSED JA VASTUSED.

Koguvõimsus on 20,8kW, seda võrgu poolel (tuulik 10,8kW, päike 10kW), st võrku võib minna kuni 20,8kW, tootmisvõimsus tuulik ~26kW, PV pool 16,5kW

Tuulik SWG FD 8.0-10000, paneelid Schüco 40tk ja Naps 26tk

Paneelide pindala 109m2, 66tk

4. Miks on üks rida paneelidest teise nurga all?

40tk 38 kraadi all saavutamaks max aastast tootlikkust, lisa 26 tk 45 kraadise nurga all saavutamaks max lisa kevadisel ja sügisesel perioodil. Sellest ka lõigatud "sinusoid"

5. Missugused inverterid on kasutusel ja mis on nende peamised näitajad?

Inverterid SMA toodangust tuulikul SB 3300-11, a' 3,6kW (3tk) (kasutegur 96%), PV poolel SMA STP 10 000TL (kasutegur 98%)

6. Kas inverterid ei lase rohkem päikest läbi, kui vaid 10kwh? Miks on päikese graafik lõigatud tipuga sinusoid, kas inverteri piirangu tõttu või liitumispunkti läbilaske tõttu?

PV inverteri piirang on 10kW, lõigatud "sinusoid" kuna inst. PV võimsus on suurem, kui inverteri väljund. Samas max tootlikkus saavutatakse oluliselt varem ja lõpetatakse oluliselt hiljem, kui tavapärase lahenduse puhul. Seetõttu saame ka suurema aastase tootlikkuse samasuguse inverteri, kuid vähema hulga PV paneelide puhul. Ehk kasutame ära max inverteri potensiaali mõistliku PV investeeringu juures.

Äriline pool.

1. Kui toodang jääb kulust väiksemaks (pilves ilm, tuulevaikus, talvine periood, suur tarbimine), siis puuduolev elekter tuleb võrgust.

2. Kui toodang on suurem, kui kulu (päikesepaisteline ja tuuline ilm, suveperiood, väike tarbimine), siis läheb ülejäänud elekter võrku ("hoiustamisele").

3. Kõige kasulikum on see moment, kui kulutan kogu toodangu ja võrku ei lähe miskit.

Kuigi kogu jaam toodab aastas kokku umb 18000 kWh ja minu kogu aastane kulu on 12 000kWh, siis ei tähenda see seda, et ülejääb 6000 kWh läheb tagasimüüki võrku. Tegelikult läheb sinna samapalju rohkem, ehk umb 12 000 kwh. Seda just selletõttu, et ma ei viibi kogu aja maal ja head tootmispäevad kanaliseeruvad võrku. See teeb küll elektriarved eriti suveperioodil miinusmärgiga, kuid teistpidi, ma ju tarbin selle võrku antud elektri hiljem, kui kohal viibin. See aga lisab võrgust nö tagasivõtmisel väikse börsihinna marginali (2,5 senti/kW) pluss lisaks maksan ka ju veel võrgutasu selle pealt.

Kokkuvõtvalt. Maksimaalne kasu on kõik toodetud energia kulutada tootmise hetkel. Suurim kahju tekib toodangu võrku müümisega ja hiljem selle tagasiostmisega.

Ja veel. Ma ei planeerinud parki puhtalt rahalise kasusaamise projektina. Üllas eesmärk oli ikka ise omale elektrit toota ja seeläbi ka CO vähendamisse oma panus anda. Ometi, nagu lõpuks selgub, on tuulik üpriski kesise tasuvusajaga. Samas vaadakem praeguseid deposiidi intresse ja euribori, mille kolme kuu näitaja on miinuses. Intressid pankades sinu rahale on olematud. Kui kogu pargi tasuvusaeg on 17 aastat, siis:

klassikalise arvutuse järgi on kogu projekti tootluseks 100/17=5,8%. Pangadeposiidi intress on paremates pankades  1% teatud tingimustel, enamikel juhtudest lihtsalt heal juhul 0,1% või lausa 0%. See näitab, et kui sul on väga pikaajaline raha, küllaldaselt eluiga järgi veel ja paremat tootlust oma rahale ei leia, siis on see hea investeering. Oma ettevõtmistes arvestan ma pikaajaliselt omakapitali tootluseks 5-8%, mis mind rahuldab. Nii et 5,8% elektripargi tootluseks investeeritud rahalt on väga hea tulemus!